Kivila jäi Itaalias viimase hooajaga väga rahule
Eesti U21 koondise eest debüteeris kolmapäevases kohtumises 18-aastane väravavaht Kaur Kivila, kes on viimased kaks aastat veetnud Itaalia kõrgliigaklubi Hellas Verona noortetiimis. Kas tema teekond jätkub seal või kuskil mujal, pole veel selge, kuid igatahes on Kivila ammutanud Saapamaalt kuhjaga kogemusi ning enesekindlust - valitud tee on õige.
Nüüd ootab maailma tippe väike puhkus, sest tavapäratult mängitakse MM 2022 novembris ja detsembris. 32 osalejast on nüüdseks selgunud 29; üks lisandub kolmikust Šotimaa, Ukraina, Wales, üks paarist Costa Rica – Uus-Meremaa ja viimane kolmikust Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Peruu. Näiteks šotlaste MM 2022 jõudmise koefitsiendiks hinnatakse hetkel 29.00 ja ukrainlastel 81.00.
"Mängisin terve hooaja, sellega võib kõige rohkem rahule jääda," lausus Kivila pärast koondisemängu Soccernet.ee-ga vesteldes. Tema arvele jäi lõppenud Primavera ehk Itaalia noorteliiga hooajal 29 kohtumist. Eestlane jäi eemale neljast esimesest liigamängust, kuid oli siis esiväravavaht kuni hooaja viimase vooruni, milles Verona meeskonnal polnud enam midagi olulist võita ega kaotada ning võimalusi anti ka senistele pingipoistele.
Klubi lõpetas 18 meeskonna konkurentsis tabeli keskel ehk üheksandal real. Konkurents on liigas võrdne ja tihe, sest kuuendast kohast ja üleminekumängudele pääsemisest jäi lahutama seitse, väljalangemismängudest omakorda kuus punkti. Nullimänge kogunes Kivila arvele lõpuks viis.
"Esimesel aastal ei läinud kõige paremini, sain sinna minnes kohe vigastada ja käisin põlvega operatsioonil. Teise aasta puhul oli tähtis see, et sain mängida ja klubi jäi liigasse püsima," võttis väravavaht senise Itaalia-perioodi kokku.
Olles siirdunud Itaaliasse Tartu Welcost, erinesid kahe klubi köögipooled tema sõnul nagu öö ja päev. "Kõik oli palju kiirem, mängijad kõik jalgpallile pühendunud. Hea keskkond oli. Väravavahtide treener oli väga nõudlik ja ootas minult väga palju. Usun, et see oli mu arengu jaoks hea," lausus Kivila.
Mõnes mõttes saabus tema jaoks eelmise hooaja haripunkt jaanuari esimestel päevadel, kui ta pääses kohtumisteks Spezia ja
Salernitanaga esindusmeeskonna pingile ehk sai nime protokollidesse ka Serie A-s. Seda meenutades liiguvad Kivila suunurgad veel praegugi automaatselt ülespoole. "Nägin, kuhu suunda tahaksin edasi töötada. Väga äge emotsioon! See jääb küllap eluks ajaks meelde."